Kuidas aastaid hiljem tõendada, et seotud isiku ja ettevõtte vaheline tehing toimus turuhinnaga?
Meediat ja maksuameti seisukohti lugedes on väikeettevõtja tehingutest iseenda ja sugulastega jäänud selline kahtlane maik, neid ei tohiks nagu üldse teha. Ometigi on just palgatööga soetatud ja sugulaste kasutuseta vara enamasti need asjad, mida on võimalik väikeettevõtjale vastuvõetavatel (loe: soodsatel) tingimustel tarvitada.
Maksunduses on kasutusel sellised terminid nagu siire ja siirdehinnad. Ühtlasi olen kuulnud, et siirdehindadega tehingud kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vahel peaks toimuma turutingimustel ning maksuameti huvi korral peab ettevõte suutma turutingimusi ka tõestada.
Minu küsimus on, kas ja kuidas tuleks enda kui eraisiku ja ettevõtte ning teiste seotud isikute vahelistele tehingutele kohandada siirde põhimõtteid? Kas ja millal aitaks see vältida või võita hilisemaid võimalikke maksuvaidlusi?
Ja kas ning kuidas peaks eraisikust vara omanik kontrollima, et tema teenitav üüri- ja renditulu vastaks turutingimustele ning pakutavad soodustused oleks maksuameti silmis põhjendatud?
Konkreetne näide – kui mulle kuuluv ettevõte ostab minult kui eraisikult auto, kas ja kuidas pean tõestama, et ei tegelenud nt ettevõttest raha välja kantimisega? Samas on auto hindamine kohe täiendav kulu, ca 100 eurot. Paar-kolm aastat tagasi sai pankade ja kindlustuste aktsepteeritud auto hindamist vaid kahest ettevõttest, millest üks oli Roheline Laine.
Vastus:
Pole parata, aga ettevõtjat peavad suliks paljud neist, kellele ettevõtja leiva lauale annab – alates rahandusministrist ja maksuametnikest ning ajakirjanike ja laiade töörahvahulkadega lõpetades. Kuna Eestis kasumit ei maksustata, siis pole Eesti juriidiliste isikute vahel toimuvate tehingute puhul siirdehindade teemal sisulist väärtust. Kontserni ettevõtjad ei pruugi tehinguid teha turutingimustel, oluline on tehingu otstarbekus kontserni kui terviku seisukohalt. Auto hinna, nagu ka korteriüüri mõistlikkuse hindamine on lihtne – internet on infot täis. Eraisiku üüritulu suurus pole maksuhalduri asi. Kui tekib kahtlus, et osa üürist makstakse „mustalt“, siis peab seda tõendama maksuhaldur. Ka tehingute turutingimustele mittevastavust peab tõendama maksuhaldur.