Viinavõtu maksustamine
Mõneti on jäänud tunne, et seadusandjal ja maksuametnikul on arusaam, et ärilõunad äripartneritega ongi mõeldud välja selleks, et inimesed saaksid firma kulul piiramatult süüa ja juua, eesmärgiga mitte maksta riigile makse. Siin küsijal oli just vastupidine mure, ta ei soovi üldse saada toidetud-joodetud, aga firma huvides on see osutunud vajalikuks. Sest paraku mõnede rahvaste kombed nõuavad oma – kui näiteks ida taustaga äripartneritega kohtudes viinaklaasi(-e) põhjani ei kummuta, jääb mõnigi diil kindlasti tegemata.
Nii et nüüd saaks nagu kahtepidi karistatud, isiklikult peab vastu tahtmist viina viskama ja tervist rikkuma, lisaks sellele kannatusele peab firma veel omalt poolt peale maksma.
Vastus:
Ka ennevanasti pidid varustajad Venemaal komandeeringus olles ikka jooma. Seepärast pandi selle töö peale vastavate eeldustega inimesed (kandsid kõvasti, ei läinud lolliks, puudus geneetiline eelsoodumus alkoholismile). Neile anti sanatooriumituusikuid esmajärjekorras.
Tänapäeval on töötaja tervise kaitseks ja taastamiseks tehtavad kulutused enamikus riikides maksuvabad (mõnel pool isegi hambaravi). Meil on maksuvabad töötervishoiu ja -ohutuse seaduses sätestatud riskianalüüsi alusel määratletud kulutused. Seega, kui tuvastatakse alkoholismirisk, siis tuleb rakendada profülaktilisi meetmeid (ravida seda tõbe ei osata). On küsitav, kas tervise taastamiseks pakutav peaparandus võib olla maksuvaba.